Lafo atu ni imeli tau faamata’u i le a’oga a Glenunga High i Adelaide
O nisi o imeli taufaamata’u ua mafua ai ona aga’i atu le vaega su’esu’e ofu savili a leoleo faapea sikulati
O nisi o imeli taufaamata’u ua mafua ai ona aga’i atu le vaega su’esu’e ofu savili a leoleo faapea sikulati
O se solo tetee a tausi soifua ma faatosaga sa fuafua e faataunuu i le asō ua lē faataunuuina i
Ua lipotia o le asō lea o le a amata ai feutana’iga a Ausetalia ma Papua Niu Kini e faatatau
Atonu ua maua sina mapusaga mo tagata femalagaa’i i trains i le vaiaso nei ina ua tau iai se to’a
E faitau afe galuega ua lipotia e ono aveesea i lalo o se iloiloga o le a faia i le
E to’alua alii o le a tutula’i i le faamasinoga i moliaga o le faia o tusitusiga e faatatau i
O loo mata’itū ma le toto’a e le vaega o le Puipuiga a Ausetalia ni vaatau se 3 a Saina
E to’alima alii ua pu’e e leoleo i le mae’a o tuliga ma leoleo i le itu i Saute i
Ua toe oo foi le mataupu a le faigamalo a Niu Sa Uelese ma le Iuni o tagata faigaluega i
E silia ma le 150 false killer whales poo ni tafolā ua pa’ulia i luga o se matāfaga i Tasmania.
O le Palemia o Ausetalia, Anthony Albanese ma lana uo tamaitai o Jodie Haydon ua amata faalauiloa mai a la
O se teineitiiti e na o le 6 tausaga le isi e to’alua iai tagata ua maliliu i le afi
E iai se maliega tāua i le va o Ausetalia ma nisi atumotu o le Pasefika ua faamatalaina i se
Ua laasia e le ausu’esu’e a Ausetalia se isi laasaga i le vave ona faatupuina o laau totō e faaaogā
Ua faamaonia e to’atasi se alii ua maliu i le fale na mu i le itu i Sisifo o Sini
O le faatupuina o le ita ma le faailogalanu, o se tasi lea o soligatulafono o le a tuuina iai
O timuga mamafa ma lōlōga ua fautuaina o le a aafia ai nofoaga o WA poo Western Australia e pei
I se lipoti aupito lata mai o tausi soifua e to’alua na lipotia atu i le vaiaso talu ai mai
E to’alua nai tamaiti o loo aofia i tagata e to’aono na ave i le falema’i ina ua lavevea i
O loo su’esu’e nei e leoleo le maliu o se tagata i se fale na mu i Melepone i le
Toeitiiti 200 le aofai o tagata faigaluega i trains ua lē oo ane i a latou galuega i le asō
Ua poloka tele le auala i le itu i Saute o Sini i le asō ona o se faalavelave tau
Ua lapata’ia tagata feoa’i i trains i Niu Sa Uelese i ni faatuai i lea auaunaga i le asō ona
E silia i le 100 miliona le vaegatupe lea ua ioeina e le faigamalo a Ausetalia e fesoasoani ai i
E to’atasi le tagata ua maliu ma le isi to’alua ua manunu’a mai se faalavelave tau taavale e tolu taavale
E tolu vaatau a Saina o loo i gataifale i Matu o Ausetalia, o loo mata’itū nei e le vaega
Ua faavave atu i le falema’i se tamaitiiti ina ua lavea i se taavale i le itu i Saute o
O loo su’esu’e nei e leoleo le faalavelave na tatui ai se’i tulou se tama e 19 tausaga i le
O loo ua silasila nei le NSW Health ma siaki faamaumauga o gasegase e faamautinoa e le’i iai nisi o
Ua lē manuia le taumafaiga a Clive Palmer e toe lesitala le vaega faaupufai a le United Australia Party a